Vaatleja

See kuuvarjutus on üsna kehvake...

Olen sel aastal korduvalt rõhutanud, et tänavu sügisel pole taevas midagi vaadata. Planeete õhtul näha ei ole, komeete pole oodata, Kuu käib madalal. Ainult Linnutee…

Soome astronoomiahuviliste ühendus Ursa annab teada järgmistest osakondade sügiskohtumistest.

22.-24.9.2006 Deep sky kohtumine Artjärve observatooriumis. Lisainfo: http://dsmeet.lokinpesa.net/

7.-8.10.2006 Meteooriosakonna sügiskohtumine ja Satelliitide ja rakettnähtuste osakonna kohtumine, samuti Artjärve observatooriumis.

Nagu lugeja tõenäoliselt juba märganud on, on septembrikuine Vaatleja omandanud varasemast veidi uuema väljanägemise.

Muudatustest olulisematena võiks välja tuua järgmised:

• Uuendatud otsingumootor. Kui senine otsingumootor otsis märksõnu ainult artiklite pealkirjadest, siis uus otsingumootor otsib märksõnu ka artikli sisust. Vaatlejas on aastate jooksul ilmunud üle 2000 artikli ning antud uuendus teeb sellisest heinakuhjast nõela otsimise tunduvalt lihtsamaks.
• juurde on tulnud artiklitele kommentaaride lisamise võimalus.
• Lugejakirjade rubriik on asendatud foorumiga.
• Foorumis ja kommentaarides kirjutamiseks saab ennast kasutajaks registreerida.
• Kasutajaks registreerides saab alati enda nime all kommentaare kirjutada ja foorumisse postitada.
• WYSIWYG-tekstiredaktor võimaldab enamikel brauseritel tsiviliseeritud kombel, käsitsi HTML-i kirjutamata, ka veidi keerulisema kujundusega teksti kirjutada.

Kindlasti ei ole uus süsteem veel ilma vigadeta - igasugustest probleemidest palume teatada kas eraldi vestlusteemasse foorumis või siis e-postiga (vaatleja@obs.ee).

Kuni 24. augustini 2006. a. kell 14.18-ni maailmaaja järgi ei olnud päris selge, mis see planeet ikkagi on. Siis aga hääletati Prahas, Rahvusvahelise Astronoomiauniooni (IAU) peaassambleel Päikesesüsteemi planeedi definitsiooni poolt ja asi sai kohe selgemaks.Jocelyn Bell: Jocelyn Bell-Burnell IAU peaassamblees Prahas juhtimas planeedi definitsiooni hääletust

Jocelyn Bell Burnelli (pulsarite (kaas)avastaja) juhitud hääletusel kinnitati ülekaaluka häälteenamusega heaks järgmised punktid:

1. Planeet¹ on taevakeha, mis a) on orbiidil ümber Päikese, b) omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju, ja c) on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
2. Kääbusplaneet on taevakeha, mis a) on orbiidil ümber Päikese, b) omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju², c) ei ole puhastanud oma orbiidi ümbrust, ja d) ei ole kaaslane.
3. Kõiki teisi ümber Päikese tiirlevaid objekte³ peale kaaslaste tuleb kollektiivselt nimetada "Päikesesüsteemi väikekehadeks".

¹Kaheksa planeeti on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
²IAU otsustab piiripealsete objektide kuuluvuse kas kääbusplaneetideks või teistesse kategooriatesse.
³Need hõlmavad praegu enamikku Päikesesüsteemi asteroide, enamikku Neptuuni-taguseid objekte (TNOd), komeete ja teisi väikekehi.

Muistsetest aegadest alates nimetasid tähetargad planeetideks seitset taevakeha – Päikest, Kuud, Merkuuri, Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni. Pärast seda, kui üldtunnustatuks sai Nicolai Koperniku esitatud heliotsentrilise Päikesesüsteemi mudel, Päikest ja Kuud enam planeetideks ei peeta, kuid see-eest on nende hulka lisandunud Maa. Kokkuvõttes vähenes planeetide arv kuueni ja sellisena püsis see aastani 1781, kui saksa päritolu Inglise astronoom William Herchel avastas seitsmenda planeedi, mis sai nimeks Uraan. Nüüd oli selge, et planeete võib olla veelgi rohkem ja kui Itaalia astronoom Giuseppe Piazzi 1. jaanuaril 1801 järgmise leidis, siis see enam erilist imestust ei tekitanud.

Andmed Kuu, Päikese ja planeetide liikumiste kohta. Arvutatud programmi XEphemi abil.

Tõusud, loojangud ja kulminatsioonid on Tartu kohta.

Päikese tõusud ja loojangud septembris.

Kuu tõusud, loojangud, faasid ning asukohad septembrikuu jooksul.

 

Hulk kasulikke linke: