|
Osa talvel paistvaid tähtkujusid
on seostatud rahvakalendri tähtpäevadega. Järgnevalt
tutvukski nendega lähemalt. Mõned vaadeldavad tähed on
osake Ridamusest, millest saab ehk "Vaatlejast" kunagi
hiljem lugeda (kui Allah tahab!).
Jõulutähed. Jõuludega
(24 dets - 6 jaan) on seostatud Veomehe
tähtkuju moodustavaid tähti.
Eestlane nimetab seda tähtede
salka jõulutähtedeks, sellepärast, et need tähed
jõulu ajal keskööl otse meie pää kohal
taevas seisavad. (Hurt)
Kapella
olevat olnud päris Jõulutäht, see mis
ennemuistsel ajal Kristuse sünnist märku andis ja
hommikumaa tarku Petlemma juhatas.
Küünlapäeva tähed.
Sellise nimetuse on omale saanud Perseuse
tähtkujju kuuluvad tähed. Küünlapäev on 2.
veebruar.
Käesolev tähtede pilt
seisab küündlapäeval kellu 6 ja 7 ajal õhtu otse
meie pää kohal. (Hurt)
Küünlapäevatähtede
hulka kuuluva Algol'i
muutlikkus oli ka teada. Selliseid muutuvaid tähti on Palmse
kandis nimetatud peituvateks
tähtedeks.
Vastlatähed.
Vastlatähtedeks on Kassiopeia
tähtkuju, millest on olnud lähemalt juttu
looga
ja vändatähtede artiklis. Vastlapäev on Suure Paastu
eelne päev veebruaris või märtsis.
Nimi "Vastlatähed"
on katoliku ajal pruugitavaks saanud, kus vastlapäev jõulu
ja küündlapäeva kõrvas tähtis rahvalik
tähtpäev ja püha oli. Nagu jõulud, küündlapäev
ja vastlapäev rahva elus ligistikku koos seisavad, nõnda ka
jõulutähed, küündlapäevatähed ja
vastlatähed taevalaotusel. Tähendatud pühad on
kolmikud maa pääl, nende nimelised tähtede salgad
kolmikud taevas. (Hurt)
Siin on korduvalt tsiteeritud J. Hurda
Eesti Astronomia't - Peterburi Eesti Jaani koguduse
Noortemeeste Seltsis 10. jaanuaril 1899. peetud kõnet.
|
