Vaatleja
Astronoomiline abimees (6/2000): Artikkel
16.11.2000 KPM ehk Kuidas Pildistada Meteoore
Tõnis Eenmäe

Laupäeva, 18. novembri hommikul võib tulla korralik tähesadu, oleks vaid selget taevast, et seda näha. Need õnnelikud, kes näevad tähti alla kukkuvat, saavad sündmust teistelegi edasi anda, proovides meteoore pildistada. Kui leoniidid nägemata jäävad, on 11.-17. detsembril võimalik näha geminiidide meteoorivoolu, milles tavaliselt nähakse palju heledaid ja aeglaselt "kukkuvaid" meteoore.

Meteoori sähvatus paistab taevas harilikult sekundi murdosa. Kuidas sellist küllalt nõrka valgust jäädvustada?

Fotoaparaat:
Suvaline fotoaparaat, mis võimaldab aegvõtteid, normaal- või lainurkobjektiiv (fookuskaugus 50 mm ja väiksem) kõige suurema võimaliku suhtelise avaga. Hea oleks kasutada statiivi ja päästikutrossi.

Film:
Suvaline film millel tundlikkus vähemalt 800. Rusikareegel on - mida tundlikum film, seda rohkem meteoore. Väga häid tulemusi saab Kodak T-Max 3200 must-valge filmiga.

Taevas:
Kõige parem on meteoore jahtida ilma Kuuta ööl, eriti kui kasutada 3200-se tundlikkusega filmi. Tuleb otsida mõni kõrvalise valguseta, linnast väljas asuv koht.

Pildistamine:
Panna fotoaparaat statiivile (ehk siis kindlasse asendisse maapinnale vms.) ja suunata ta mõnikümmend kraadi radiandist eemale. Fokuseerida tuleb lõpmatusse, kasutades maksimaalset võimalikku ava (st. väikseimat avaarvu). Kasutades päästikutrossi, avada katik ja teha mõne minuti (2..7 minutit) pikkuse säriajaga kaader. Mida väiksema tundlikkusega on film, seda pikem võib olla säriaeg, ilma et pildile tekiks tugev taevafoon. Kui kaadris olevat taevaala läbib mõni meteoor, siis tuleks ekspositsioon kohe lõpetada.

Et fotol oleks peale esteetilise väärtuse midagi rohkemat, kirjutage üles kaadri alustamise aeg; säriaeg; taevaala või tähtkuju, mille suunas pildistati; kasutatud film; fotoaparaat ja objektiiv koos maksimaalse ja kasutatud avaarvuga; pildistamise koht.

Leoniid. Pildistatud 18. novembril kell 5.00 Jänedal, säriaeg 1 minut, ava 2, film Fuji Super G 800, fotoaparaat Zenit, objektiiv Helios 44M (58mm, maksimaalne ava 2), taeva-ala Perseuse ja Kassiopeia vahel. Autor: Taavi Tuvikene.

Tulemused:
Arvestada tuleks sellega, et ühe meteoori tabamiseks tuleb tavaliselt teha päris mitu kaadrit. Tulemus on hea, kui ühe filmi peale saab mõned meteoorid. Ülalkirjeldatud meetodil jätavad tähed negatiivile tumedad ühes sihis väljavenitatud jäljed (sest Maa pöörleb!), ülejäänud tumedad jooned (negatiivil!) on meteoorid ja tehiskaaslased. Meteoore saab viimastest eristada jälje järgi. Tehiskaaslase jäetud jälg on tavaliselt üle terve kaadri ja ühtlase jämedusega, meteoori jälje laius muutub. Mida lähemal on pildistatav taevaala radiandile, seda lühemad on meteooride jäljed. Kui fotolaboris väidetakse, et filmi on tühi, siis ei maksa neid uskuda.. sest oma silm on kuningas. Vastu ühtlast valget valgusallikat negatiive uurides saab tulemustest kõige parema ülevaate. Samuti on seal näha labori töökultuur (kas on sõrmejälgi, kemikaaliplekke ja kriimustusi). Pildid tasub ikka nendest kaadritest teha, kus meteoorid peal on :)

Soovitused:
Kaval on varem järele proovida, kui pikkasid säriaegasid on mõtet valitud paigas kasutada. Säriaja sobivuse kontrolliks on negatiivil tumehalli taevafooni puudumine või väga nõrk esinemine. Kui taevafoon on väga nõrk, võib fotolaboritel olla raske otsustada kaadri alguse üle. Sellest saab üle, kui filmi algusesse või lõppu teha päeval pilt mõnest maisest asjast.

Kasutades lainurkobjektiivi, tuleb pildile küll suurem taevaala ja seega rohkem meteoore, kuid filmile jäävad vaid kõige heledamad (kõige heledamatest tähtedest heledamad!). Kui meteoorivoolus on palju heledaid meteoore, siis on lainurkobjektiiv väga hea. Normaalobjektiiv jäädvustab nõrgemaid meteoore (800-se tundlikkusega filmile avaga 2 kuni 2. tähesuurusega meteoorid), kuid nähtava taevaala läbimõõt on enamasti väiksem 50 kraadist.

Kui päästikutross puudub, siis on võimalik kaamera värisemist ära hoida "mütsitrikki" kasutades. Enne katiku avamist hoida objektiivi ees mingit tumedat eset (mis võib näiteks müts olla :-) ), mis varjab pealelangeva valguse. Mõne sekundi pärast võib varju eemaldada ja teha soovitud pikkusega ekspositsioon. Enne katiku sulgemist tuleb vari uuesti objektiivi ette panna.

Head meteoorijahti!

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies