Vaatleja

Teisipäeval, 10. veebruaril 2009 Tartust koju Tõraverre kiirustades märkasin, et taevas on enamvähem selge. Külmast ilmast hoolimata oli kõikjal udu, veidi aja eest tõusnud Kuud varjas madal pilveviirg. Kuna pidasin plaani vaatlema minna, hindasin olukorda veidi põhjalikumalt: "kõrgete pilvede vinet ei paista, udu ei ole tõsine, madalal paistev pilveviirg võib tunni pärast terve taeva katta või hoopis kaduda".

Mehitatud lennud

2008. aastal oli rekordarv kosmosesüstikute lende pärast aastal 2003 toimunud Columbia katastroofi – tervelt neli ja nagu ikka pärast seda kurba sündmust, olid nad kõik seotud Rahvusvahelise Orbitaaljaama ISS ehitusega. Õigupoolest oleks pidanud toimuma ka viies lend, mis suure erandina oleks suundunud parandama ohtlikus seisundis olevat Hubble’ Kosmoseteleskoopi HST. Kuna aga sellel ütles veidi enne kavandatud starti üles veel üks süsteem, siis lükati asjaolude põhjalikumaks

25.mail 2008 laskus NASA kosmosejaam Phoenix (ingl. k. Fööniks) Marsile, et alustada uut ajastut naaberplaneedi uurimiseks. Jaam maandus põhjapooluse ligidale ning selle peamiseks ülesandeks on uurida , kas Marsi arktilises piirkonnas on vett külmunud olekus (vee jääd). See Marsile laskumine oli haruldane ka meetodi poolest- kasutati "pehmet" ehk pidurdusmootoritega jalgadele maandumist. NASAs kasutati viimati sellist maandumist ligi 32 aastat tagasi.

4. oktoobril 2007 möödus pool sajandit kosmoseajastu avanud esimese tehiskaaslase Sputniku stardist, kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade jätkuv esiletõus. Oma esimese automaatjaama saatis Kuu ümber tiirlema Hiina, Jaapanile oli see aga juba teine kord Kuud lähedalt uurida. 2008. aasta algul peaks sarnase teoga hakkama saama ka India. Kõik kolm riiki on teatanud oma pikemaajalisest huvist Kuu uurimise vastu, mis peaks kunagi viima ka mehitatud lendudeni meie loodusliku kaaslase juurde. India astus sellel aastal ka kosmilisi kommertsteenuseid osutavate riikide hulka, viies orbiidile Itaalia röntgeni- ja gammakiirguse observatooriumi.

4. oktoobril 2007 möödus pool sajandit kosmoseajastu avanud esimese tehiskaaslase Sputniku stardist, kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade jätkuv esiletõus. Oma esimese automaatjaama saatis Kuu ümber tiirlema Hiina, Jaapanile oli see aga juba teine kord Kuud lähedalt uurida. 2008. aasta algul peaks sarnase teoga hakkama saama ka India. Kõik kolm riiki on teatanud oma pikemaajalisest huvist Kuu uurimise vastu, mis peaks kunagi viima ka mehitatud lendudeni meie loodusliku kaaslase juurde. India astus sellel aastal ka kosmilisi kommertsteenuseid osutavate riikide hulka, viies orbiidile Itaalia röntgeni- ja gammakiirguse observatooriumi.

2006. aasta kõige olulisem sündmus kosmonautikas on kahtlemata kosmosesüstikute regulaarsete lendude taastumine pärast 1. veebruaril 2003 toimunud Columbia katastroofi. Esimene katastroofijärgne kosmosesüstiku lend toimus küll juba 2005. aasta juulis-augustis, aga seda saatsid samad probleemid, mis olid hukutanud Columbia – jälle eraldus välise kütusepaagi küljest soojusisolatsiooni tükk, mis seekord küll õnneks süstikut ennast ei tabanud. Seetõttu tuli hädade kõrvaldamisega edasi tegelda ja see võttis veel ligi aasta aega.

Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga (ESA) võttis ametliku käigu, kui riik saatis reedel ESA-le kirja, et alustada läbirääkimisi baaslepingu sõlmimiseks. Kirjas märgitakse, et mitmetel Eesti ettevõtetel ja uurimisasutustel on juba olemas tehniline võime kosmoseprogrammides osalemiseks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniminsteerium.

12. aprillil 1961 tegi esimese inimesena kosmoselennu Juri Gagarin. See 105 minutine tiir ümber Maa avas uue - mehitatud kosmoselendude - ajastu. Inimene vabanes gravitatsiooni vangist. Tänaseks on lende sooritanud sajad kosmoselendurid (kosmonaudid,astronaudid, taikonaudid, kokku 449 inimest seisuga märts 2006), alguse on saanud kosmoseturism. Inimkond on ühe põlvkonna jooksul kosmoselendudega harjunud. Ka Kuul on käidud.

Teisipäeva, 11. aprilli hommikul jõudis Veenuse juurde ja läks selle ümber orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) automaatjaam Venus Express, mis startis eelmise aasta 9. novembril Baikonuri kosmodroomilt Vene kanderaketiga Sojuz-Fregat. Pärast orbiidi korrigeerimist (selleks kasutatakse kütuse kokkuhoiuks pidurdamist Veenuse atmosfääris) alustab Venus Express vähemalt 500 päeva (umbes kaks Veenuse aastat) kestvat tööd, mille eesmärgiks on uurida meie naaberplaneedi atmosfääri ja Päikesetuule (Päikeselt lähtuv osakeste voog) toimet sellele. Samuti püütakse leida märke tegutsevatest vulkaanidest.