Vaatleja

Varajased ärkajad on hommikuses taevas ilmselt Veenust juba märganud. Veenus särab praegu heledusega -3.8 tähesuurust, olles kaugelt heledam kõigist tähtedest ja ka õhtuses taevas domineerivast Jupiterist, millel heledust "kõigest" -2.5 tähesuurust.

Kokkuleppel Rohelise Väravaga ilmub sealne tähistaeva ülevaade ka Vaatlejas. Maikuu alguseks on päris öö otsa saanud. Möödunud aasta augustikuu ülevaates kirjutasin öö tulekust, aprilli lõpus juhtus vastupidine – astronoomiliselt valged ööd algasid esmalt põhjarannikul ning mõni päev hiljem ka Lõuna-Eestis. Iga järgnev öö on üha lühem ja valgem, nii kuni jaanipäevani välja.

Märtsi alguses avaldatud artikkel saab Rohelise Värava toimetajate nõusolekul avaldatud (nagu enamasti) ka Vaatlejas. Tekstis on tehtud ka mõni pisiparandus.

Märtsikuu on Eestis taevasse vaatamiseks üks sobivamaid kuid. Meie sügis ja talv on reeglina üpris pilvised, selgeid öid on rohkem märtsist septembri lõpuni. Märtsis on järgnevate kuudega võrreldes veel ka täitsa palju pimedat aega.

Kahjuks jäid viimased avalikud vaatlusõhtud Tartu Tähetornis ära - taevas oli pilves. Kui nüüd on olnud mõni selge õhtutund, oleme neid kasutada püüdnud.

Maale läheneb mürkrohelist tooni (sisaldab tsüaani CN) sabatäht Lulin (C/2007 N3). Komeet on oma nime saanud Taivani observatooriumi järgi, kus ta avastati. Ta heledus maksimumis 24. veebruaril 2009 on ennustuse järgi vaid 4-5 tähesuurust, jäädes 0.41 astronoomilise ühiku kaugusel silmaga nägemise piirist heledamaks . Kahjuks on ta sel hetkel Eestis üsna madalal silmapiiri kohal - ligi 3 kraadi , kuigi kõrgus tõuseb kiiresti ja ta möödub Saturni ligidalt Lõvi tähtkujus. Lummava värvusega komeet on kergesti sel ajal näha binoklis.

Aastavahetus on möödas ning lõpuks on meile saabunud ka talve meenutavad ilmad. Uue aasta esimestel päevadel on juba olnud pea samapalju selgeid öid, kui viimasel paaril kuul terve kuu peale kokku. Tänu sellele on viimastel päevadel saanud imetleda talvetaevast kogu oma ilus.

Eelmisel kuul kirjutasin, miks meil talvel nii vähe päevavalgust on. Toonasele jutule võrdluseks – jaanuari keskel on päev juba 45 minutit pikem, võrreldes talvise pööripäevaga!

Kes arvas, et pärast 2002. aasta tähesadu võib Leoniidid ülejäänud eluks maha kanda, arvaku uuesti.

Caltechi ja NASA astronoomid teatavad, et tugev Leoniidide meteoorivool on aastal 2009 tulemas. Ennustuste järgi võib 17. novembril 2009 tulla tunnis üle 500 meteoori. Et tähetormiks loetakse 1000 meteoori tunnis ja rohkem, viitab NASA uudisteleht sellele kui "pooltormile".

Oktoobrikuine ajakirjale Roheline Värav (http://www.greengate.ee/) kirjutatud tähistaeva ülevaade ilmub toimetuse nõusolekul ka Vaatlejas, mõned imepisikesed muudatused ma endale siiski lubasin.

Oktoobris on öö jooksul võimalus üle vaadata kolm huvitavamat planeeti - Veenus, Jupiter ja Saturn.

Alates 2008. a. augustikuust olen kirjutamas ajakirjale Roheline Värav (http://www.greengate.ee/) igakuist ülevaadet tähistaevas nähtavast. Kokkuleppe kohaselt saab sama tekst väikse viivitusega väljas olema ka "Vaatlejas".

September on peale valget suve esimene tõesti pimedate öödega kuu. Sel kuul, 22. septembril algab astronoomiline sügis.

Tänavune suvi on taeva vaatlemiseks eriti niru - planeetidest on nähtav vaid Jupiter, seegi nähtav vaid mõned tunnid väga madalal horisondi kohal. Planeedi "ära nägemiseks" piisab loomulikult sellestki napist ajast, kuid teleskoobiga ei ole seal suurt midagi vaadata. Veidi paremas asendis on Uraan ja Neptuun, kuid nemad on jälle nii nõrgad ja väikese läbimõõduga, et nende otsimine ning vaatlemine on paras kunsttükk. Kel huvi, leiab nad loomulikult üles. (NB! Tabel muudetud!)